vabandused, et eelmine postitus parooli alla läks, kes tahab võib julge olla ja küsida, kuid ma ei garanteeri, et selle annan… sry. Mõni võib end puudutatuna tunda ja see on ju niiiiiiiihalb!. mõttetu.

aga jamh, fact i can’t ignore – jõulud. suht jamh, peaaegu käes.

ah, palju on üles märkida…

- mu une/ärkveloleku tsükkel – Perses nagu iga jõul. Avastasin, et see tekib liigsest vabast ajast. Magama  jõuab tavaliselt viiest, mis keerab kõik muu perse. See on midagi enamat kui mu tavaline öökullish öine eluviis.

- Üks suutis mu totaalselt nutma panna. Keset ööd. põhjuseta. tundideks. lihtsalt mõttest, et … sul on hea, mul on hea – miks meie vahel siis ei tööta? nii ma siis kinkisin pisaraid talle üksi oma ühikatoas, kus muideks on NIII külm koguaeg. Samas on mu seinal nüüd so-awesome-poster… Aga jah, ma ei ole kurb ega midagi. ma ei oska seda kirjeldada, liimist lahti äkki?. Mõnest asjast on raske loobuda, sest no niii harjunud olen kõike saama. Headest asjadest on ikka raske loobuda. Raske ja lihtsamaks ka ei lähe, sest tähtsa asja kaotamine ikka ajab silmad vett täis.  Aga sellest oli abi, korralik cry ja mõistus selge. Eesmärgid selged. Enam endale haiget ei tee lootes midagi mida obviously Ei juhtu. VÄga lihtne. Mõistan mõlemat osapoolt, mulle ei antud lootust algusest peale, kuid siiski hellitasin ma neid. Lihtsam on uskuda uskumatut kui näha tõde. Naiivsus kumab läbi? justkui…

-kõik see, mida airi enda blogis rääkis pettumisest ja külmusest nähes vanu klassikaaslasi – true. nõustun sada protsenti. ei hakkagi sellest rohkem rääkima, airi tabas asja ära.

-vihkan jõule. neid kuradi laule ja muud sitta seal ümber. jõulutunne on nii feik, kui selle peab tekitama laulude, tüütute sini-rohe-lilla kaunistuste, ammu äraleierdatud perefilmide, pervertiest jõuluvanade, tohutute ostumaratonide ja overall cutenessiga. kui see tunne minust enesest ei tule siis ei tule. minujaoks võib olla jõulumuusika täiesti edukalt Slipknot, minugipoolest, sest no tõsi on, et inimeste arusaama jõuludest on tugevalt kujundanud Lääs/Coca-Cola company. minu korduv unenägu on see, kuida kõik mu sõbrad, ma ise või mu ema sureb ning fak kui õnnelik ja tänulik ma hommikuti olen mõistes, et see oli kõigest halb uni. miks siis pressida oma vabasse aega meenutusi sellest, et jes, kõik kes mulle tähtsad ei olegi surnud – success!. ja kõik see Jõuludeks koju! Jaaa. nõustun. käib närvidele, iga aasta ma liht passin kodus ja ootan, et see aeg saaks läbi ja poed avataks ja inimesed tänavaile tekiks. Miks pean ma tundma end eriti härdalt just jõuluajal, miks just nüüd, miks detsembris, miks mitte iga päev või kord kuus või mai alguses, kui ilmad lahedad.

Meie oma väike jõulupaarty ühikas oli great success minumeelest. Mulle meeldib kingitusi teha ja tundub et ma sain oma 2 kingiga sel aastal päris hästi hakkama. kahju, et oma kutsutud paariliselt üle sain. ma arvasingi et see nii läheb. kahju, mis muud. kiiresti replace’isin ta Indrekuga. Väike lootus oli, et ta kohkub ära meie seltskonda nähes ja muudab oma arvamust mu suhtes. Mainiks, et ta tegelikult ei ole Hare Krishna :P ja ta on isegi päris armas minu meelest. Samas seda öeldes mõtlen automaatselt sellele, et ma tean temast paremat. FML. Ta on lihtsalt nii kätte end mänginud mulle algusest peale, et mul ei ole tekkinud the chase is better than the hunt mentaliteeti. Seda ei tekkinud ja kõik on nagu liiga lihtne, liiga kerge, liiga ohutu… liiga prauh sadas mulle kätte minusse armunud mees. Mina ei tunne end armunult, ei ole seda bittersweet lust‘i, vaid puhas suutmatus, oskamatus olla üksi… eriti nüüd. Ma kardan lausa üksindust. Kardan nii väga…


See postitus on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:



bad, bad roomy!

14dets09

Ma officially fihkan oma toakaaslast!.

eriti cool vomit bucket.

Miks ta teeb nii, et absoluutselt küsimata kutsub enda poisi meie tuppa elama?! Nädalaks?! Mul on eksamid, jajah, see ei ole äkki kõige häirivam, sest need on veel need leged eksamid, mille teen keska arvelt ära, kuid mis kõige enam harja punaseks ajab on lihtsalt see, et ta ei küsi, ei räägi, ei midagi. Ta eeldab liht, et ma lepin kõigega. ja täna siis oli mul lõpuks julgust öelda, et kauaks ta siia jääb? millele tuli maailma kõige ebasem vastus “mõneks ajaks……..” ning kui ma ütlesin, et sa oleks võinud minu käest ka küsida või öelda et kas kõik on ok, siis ei. see on ilmselgelt liiga palju oodatud. vähemalt ma ütlesin seda talle ja tabasin ta veidi off-guard, mis töötas väga hästi minu kasuks.

Ma ei salli teda, sest ta ei arvesta minuga. Mismõttes, et keegi nii teeb?!?!  Mulle oleks vaja sellist toanaabrit nagu oli eeval. kadit. mul on vaja kadit.

… ja ropsiämbrit. seda lääget mushy-mushy stuffi ma ei kannata.


sinsemilla

12dets09

Bitten Moon = minu elu. Ei saa elada koos, ei saa elada ilma.

no suht näen selliseid asju unes.

*no selliseid asju näen viimasel ajal unes*

________________________________________________________________________________________

Kas ma juba mainisin, et viimasel ajal käitub airi imelikult?

Armastus käib kõhu kaudu

On teil vahel nii, et te sööte midagi ja teid valdab äkitsi maailmamuutev-külmavärinaidtekitav-rõõmustav-joovastav-magus-taste-like-heaven-ehk-orgasmo tunne? Mul on nii olnud, esimest korda kui… varem oli selle nimi õuna-kohupiima v miskit kook, kuid mille nimi nüüd orgasmokook, … sõin.  Ja teise….. ja kolmandat korda seda sama kooki süües. Ei osanud arvata, et miski veel võib mu tastebud’se nii erutada, et pisarad hakkavad silmi kogunema, kuid see on võimalik. *beware, uus tegelane* mu kursakaaslane, kes mind khm, kutsub enda juurde piparkooke tegema, küpsetas liht nii häid neid samuseid, et ma samamoodi liht silmad sulgesin ja kuhugi maitsetaevasse lendasin, naerda kihistasin ja nautisin elu väikseid rõõme täiel rinnal. Plus, täna ta helistas, twice, täiega meelitav noh, et vähemalt mõnel mehel mu jaoks aega ja huvi on. naljakas oli airi kommentaar, et ära siis talle haiget tee! siiralt tuli see tema suust kohe. et misasja, ma mingi südametemurdja või? me pole midagi teinudki, ma olen teda enda elus 4 korda näinud ja 3 korda rääkinud pikemalt. ses mõttes, et mida minujaoks airi kommentaar tähendas oli see, et võrreldes kursavennaga jamh, olen täielik hedonist, kuid kui hull see ikka olla saab? kui hull mina olla saan? *irvitan omaette*. Las see teema jääda.

Korp on kurjast — minu blogi ja minu arvamus

Ei airi, keegi ei vihka sind kuna sa seal korbis käid, ei, kuid kui sul absull pole aega elada ja teha asju, mida ma eeldan, et sulle teha meeldib – rahvaga krooksus käia ja elu üle naerda ning samal ajal on kooliga jamad ning sinu õppimisvõimel enda vajaduste arvelt ei näi olevat piire, muutub iga inimene kergelt pessimistiks ja otsib mingit süüdlast, mis minu jaoks on korp. Kui sa hakkama saaks kõigega ja suudaks pakkuda kõigile tahtjatele endast tükki, poleks kobinat, kuid lets face it nüüd – sa ei saa hakkama, sa ei jõua kõike ja kõikjale. Ning kui sa ilmud 204 uksele looking like death siis jah, ma süüdistan selles korpi. Plus, nii nüüd ma läksin hoogu, Plus on sul komme iga kriitikanoole peale öelda liht aitähh ja see endasse imeda ning seda noolt vahetevahel keerata, comeon, ma tean sind. ja sealtvahelt veel viieni pidu panna? Ok, järelikult on sul siht muu arusaam ülikooli crazy-wild elust. I like to stay alive at the end. Poh, tee mis tahad, ma mõistsin juba ammu, mingi septembri ilusate ilmadega, et meie vahelised suhted ei jää samaks nagu need oli keskas või enne seda ning pideva korbi bash‘imisega lükkangi su eemale ning maybe sellepärast meeldib sulle seal rohkem, niet who knows. Võimalusi ja teooriaid on mul mitmeid. Ma tunnen isekat muret, anna andeks.

Mul hetkel liigapalju mõtteid. Mingi lausa uus, värske ja lahe, väga minulik vaade kõigele hakkab kujunema. Kahjuks töötab see ainult meeste puhul. Naiste puhul sama loogikaga läbi ei saa. Olen veidi kitsikuses, ei taha kaotada oma usaldusisikut aga kui viimane käitub minu meelest halvasti ja mina vastan samaga, siis on imelik. Võibolla ma tunnen homme, et seda probleemi ei ole, vielleicht… mõnus suhtelisus valitseb maailma, kas te ei arva?


marutaudikaru

04dets09

“AAAAAAAAaa.

BBBBbwwwwwwwwuuuuuuöööööaaaa!” Marutaudikaru Tuleb ja Peksab kõik laiali ja olengi healed. Selleks oli vaja nii kuradi vähe, nii vähe, et eelnev hullumine kergelt tasa teha!
Samas!
Kui mingil määral olen end suutnud maandad ei ole lootustki, et mu libiido homme korda saaks, mitte mingil juhul. krdi toakaaslane!!
BTW. Ootan, kadri, su sünnat. Punane – hea mõte! Aga Russian-slut/naughty schoolgirl – mmmh… tahaks pükse panna. Miks? sest libiido/mojo on läinud. Eelmine kord sai see väivõimuga, trotsides väsimust ja alkoholisisaldust veres ja kõike kõike muud korda aetud või just aitas see mu otsusel reaalset kuju võtta? vahet ei ole.

oeh, väsind vist, kuigi täna oli hea. südamlik ja hea. üle pika aja sain oma peret, niiväike nagu see on, millegagi rõõmustada.

mai tea, ma ei jõuda. äkki kunagi kirjtan enam, kui mingit jiberishi.

aga jah. peale kurbust melanhooliat, viha etc, tuli täna lõpuks mingi rõõmu noot sisse. ja homme äkki terve akord juba?


Täna käisin läbi kõik staadiumid:

Viha
Ärrituse
Kurbuse
Lootuse
Lootusetuse
Kurbuse teist korda
Viha teist korda
Valu
Mõttetuse tabamise
Melanhoolia
Mõistamtuse
Väsimuse
Meenutamise
Leppimise
Rahunemise

ja kui ma veel mõtlen sellele, siis teist ringi ma täna vastu ei pea.

p***i küll.

sest kõik päevad pole ühtmoodi head.


Igatsen juba nüüd.

Nii hea aeg möödus vahepeal. Kui on teada, et N, R ja L välja minna ei saa, vaid peab tegema muud, siis tuleb head võimalused endale tekitada selleks utäiesti mittekõlbulikust ajast. Alustasin jookidega esmaspäeval – tirisin Airi välja Krooksu ja Zavvi, kus ise magusaid värvilisi joogikesi kõrrest sisse ajasin ja airi nukralt, veidi hääletult, kuid truult mu vastas istus ja teed jõi. Oleks püssi tasuta sisse lastud oleks arvatavasti sinna kauemaks kui pool minutit jäänud. teooria nr. 1:  Krooksus amelesid meie kõrvallauas vahepeal mingi (airi recognized) kolmanda aasta bioloogid. Naine oli tavaline nagu koopiapaber ja kutt rõveda riietusstiili ja olemisega. Mõlemad kandisd ofcoors prille ja evolutsioon töötas. Koledad saavad omavahel kokku, paarituvad, saavad lapsi samal ajal kui ilusmehed lendavad kõrgelt ja eal millegagi leppida ei taha ergo järeltulijaid ei ole.

Mingi kell öösel, überpõiekat trotsides narva mntee poole tagasi vantsides mõtlesin ainult sellest, kuidas ma järgmine päev end 4 loenguga suitsiidi äärele end ei tõuka. Hommikul magasin glouriously sisse, sest eelmine õhtu andis lihastes tunda. Peagi kumas õhkõrnalt, kuid keha oli väsinud ja kurb. Üldkeeleteadusesse siiski mingi läägiga kohale jõudsin, kuulasin tagareas loengut, kuid siiski oli põhirõhk tähtsatele meilidele vastamisel, mis mu tähelepanu röövis enamasti. Ma ausalt kuulaks selles loengus, kui ma aint midagigi aru saaks. Lektor on maininud ise, et talle jääb me tülpind nägudest mulje nagu me Teaks seda kõik ja ta kordab liht midagi ammuõpitut. Oleks see vaid nii. Kuidas ma eksami teen aines, millest ma mitte midagi pole 4 kuuga aru saanud? – Ei tea.

Kohutavad on kaks viimast loengut tol päeval. Ma ei suudagi väljendada enda vastuseisu nende suhtes. Nad on samas auditooriumis – jakobis – kus viimasel ajal on wifi no…. Olematu. Kõht on alati tühi ja uni tuleb peale. Tegelt järjekordselt on loengud väga hvitavad, aga vahel liht tahaks ära saada, staapi roomata ja end kõigest välja lülitada. Iseenesest kui võrrelda seda keskaga siis ajaliselt tuleks isegi võrdselt tunde kokku – 8 siis. Kuid keskas olid ju asjad nagu Vahetunnid iga krdi 45 minuti tagant. Klassis sai tihti tegeletud muuga või ükskõik mis, Airigagi juttu aetud, koolipeal ringi kõnnitud etc. Kuid jah. Piinlik on öelda, aga 20 minutilised unepausid on väga tavalised loengutes. Huvitav, kuidas teised inimesed mind näevad kõrvalt?

Siiski, teisipäeval siis jah, imeväel said ka loengud otsa ja saades eevalt süüa tõttasin õppima oma praktilise inka grammatika kt’ks. Plaan oli alustada õppima juba esmaspäeval, et võtta mingi ükski teema põhjalikult läbi, kuid jah, nagu öeldud siis selleasemel käisin läheduses väljas istuma. Teisipäeval siis saabus see mats, et ma ei jõua Ühtegi teemat korralikult läbi võetud ja tuli kerge käega löömise tunne, mis seal siis ikka, keska rasva pealt tuleb teha sooritus. Materjali on ikka niipalju, et hui jõuabki midagi korralikult selgeks teha ja parem liht vaadata üle HO’del enda tehtud vead ja äkki kontrollida mõnd asja kui miski muu. Uus plaan, parem plaan noh.

Sel päeval sain mingi kuuest äkki magama, pool veini sees. Uni seejuures nagu viimasel ajal üldse segane ja kerge. Silmi sulgeded on tunne nagu mõistus eralduks kehast ja mind valdab kohutav kergus. Peale min. und läksin kahte seminari – esimeses siis mainitud töö, millele lähenesin Ainult loominguliselt, stiilis, enam-vähem Niii…. …..võiks olla…. äkki… sobib…´ja see ka … Funny thing oli, et kuna tglt olin nii räme väss, et kukuks kohe lauaäärde magama (korduvalt tuli meelde lugu boorist või broomist – kumbiganes keemiline element see oli!!!!) ja sureks sinna. ja keegi ei leiaks mind enne kahte päeva. Selline tunne oli. Väljanäemine 0. Paranoia laes. Sakk Ka veel sees veinist. oh joy. Ja ülesanded ei olnudki teab mis rasked, raskeks tegi nad see, et ma unustasin ülesande juhise lõppu jõudes ära selle, mis oli kirjas alguses. Niiet lausete moodustamine enda peas oli tõsine tegu. Tglt ka. Loed et: Underline mthing smthing …….habla [GAP] .habla … suits best in the sentence. ja siis oli niiet, MIDA? enamus ajast läks ülesande käsu kokkuveerimisele ja aru saamisele, mis on mõeldud. Väga raske töö oli!

Edasi tekstianalüüsi, mille alguse hetkeks oli paranoia, mis alati magamatusega tekib, laes. Tahaks kordki jääda ja magada ja olla kaua kaua hommikul voodis, mitte tõtata nagu venelasest zombi-pomps mööda kesklinna ringi. Ja näha veel nt. Kadrit, kellele pakkus olukord ilmselgelt huvi, nalja. Mulle ka, mul oli ka naljakas, kuid see nii mõttetu teema kokkuvõttes et ja.

Ning oma kolmanda loengu, vägagi huvitava kultuurilood lasin üle, mõtsin, et tulen magan veidi, aga nii see kunagi ei lähe. Selleasemel ajasin airiga juttu, kes tõi mulle süüa, peale airi lahkumist läksin eeva-jaani juurde, kus otsustasime süüa teha, kuid enne seda tuba liigutada ja tulemus minumeelest jäi parem kui enne, sest see kardin, see kardin!!. Vahepeal korraks hüppasin väljast läbi, lühike oli, kuid ma… armastades end maha teha, ei mõista veel, kas oli meeldivalt lege või ebameeldivalt pingeline ikkagi. Airile rääkisin enda teooriat nr. 2, millal suudan inimestega täiesti vabalt suhelda, mis olukorda on vaja selleks luua. a nu comon seda novembris outdoors teha annab. Aga mulle justkui tundus et oli pigem meeldivalt lege ja see on suur-suur-suur üllatus endalegi.

ja nüüd on plaan teha jõulud ühikas lahedaks ja veeta aega lähedastega mind täiesti endasse matnud. Tahan, et see välja tuleb!

Ootan juba pühapäeva, millal tartusse tagasi saan.

 


Mul on plaan midagi väga hullu teha.
Ma kuulan masendavat muusikat.
Ma ei saa minna kursapeole.
Ma hakkan nädalavahetusel Charpentieri laulma.
Mul on detsembri teisel nädalal iga päev eksam.
Ma tahan tunda soojust.
Plaanid jooksevad rappa.
Eile tahtsin naerda ja nalja,
Akis pakkus seda.
Ühikas on pigem staap või HQ, kus on kindel nett ja voodi, mis on minu kasutuses.
Ma ei saa iseenda kõige põhjapanevate vajaduste nagu söögi valmistamisega hakkama
Ma kardan kööke
ja üksindust.
Auno sünna oli tore.
Hea. et sinna ikka läksin.
Hakkasin ükshommik mõtlema, et kogu see case Alexiga on ikka ilgelt armetu.
seda ei oleks pidanud juhtuma, sellist asja meie vahel.. ei-ei… mõttetu, vale, võlts, piinlik meenutada.
Teen ise vist kõigile kontaktidele temaga lõpu.
Ja unustan unustamatut.
Ootan et see hakkaks tunduma justkui oleks see kõik kellegi teisega juhtunud.
Kui see tunne on saavutatud on kõik korras.
Teisipäeviti on alati nii tore Kadrit näha.
Tekib tahtmine rohkem järgi
Alati tekib tahtmine rohkema järgi kui võimalik.
Ahnus?
Mu käed värisevad
Kõik on talumatult hästi.

Peaaegu.


ehk siis brainfuck.Oh, Skunk’i kuulates tuli hea idee. mögised. kõige ja kõigi kallal, mis ei meeldi. ärge saage valesti aru, mul on väga hea enesetunne.
Kõigepealt alustaks sellest, et saksa keel on sitt. quelle surprise! Sain E raipe mingi töö, milleks õppisin.

Edasi. Kooliasjadega muideks ongi kõik. Kooliga siis on normal muu suhtes, viimase hetke lugemised mis juba end unenägudes tunda annavad ei ole kaugel, aga see ei pane muretsema, sest ma kuulsin mingit raadiosaadest…. samas… kas see sai olla raadiosaade, kui ma kuulan raadiot minimaalselt või siis absoluutselt mitte??. hmm. äkki oli tegu millegi muuga,.. poh, ma mäletan nagu oleks see raadiosaade. ja seal mingi teadur/psühholoog 2in1 rääkis, kuidas tänapäeva inim AAAAAAAAAAAAAAAAAH, tuli poole sõna peale meelde, tegu oli mingi filmi/telesaatega, eesti keelsega!. mingi papi rääkis v küsis endast nooremalt, et miks sa vastad küsimusele kuidas läheb “normaalsega”, kui sul on olemas kodu, vanemad, rahaline kindlus, vaimne stabiilsus, tüdruksõber etc. ja kutil oli suu kinni. Mulgi on nii hästi tglt, kuigi vahel kassib ära ja vahel paneb toanaaber näppu. aga need on asjad, mis ei sõltu otseselt minust, vaid mõjutavad mind. Aga MUL on ju ikkagi kõik hästi. Niiet järgmine kord, kui mu viisakas kursakaaslane küsis, a la neljapäeva hommikul enne foneetikat, et kuidas läheb siis… väga eba-eestlaslikult sain vastata “hästi”. Ja nii hea oli. ah, tuli meelde, kus see dialoog aset leidis. tegu oli “kodu keset linna” mingi episoodiga, mida pilksamini vaatama jäin, kuna Jüri Aarma… Fak, ta nimi on Aarma, as in Kiur Aarma isa? Fak kui kenad mehed neil perekonnas. tean, et kunagi varem kirjutasin ka, et kiur aarma oli mu esimene armastus jne. appi. pilte kokku panna on jube. ok, decoy on laes. andke andeks. kenad mehed ajavad pea sassi kui keegi veel ei tea. aga jah, alguses oli tegu raadiosaatega (tubli,  eva, et selles vähemalt kahtlema hakkasid), siis et tegu oli teadur/psühholoogiga  valusalt mööda, samas kui me võtame nt. antiik-kreeka siis võis ju teadur/psühholoogi pidada enda isaks, isaks kui juhiks, nõuandjaks ja üldsegi on kõik teadurid ju kellegi isad niiet enda õigustamisega jõuan ma täna väääga kaugele. Haaaaaaaaaah. vähemalt naeran ise.

Eniweiz.
millest ma rääkida tahtsin? JAaa. vinguda. mh-mh.

et asja selgitada, toon väikse võrdluse:

Hea toakaaslane:

  • Sõbralik, abivalmis, arvestav
  • palju ei mölise aga teeb nalja ning teretab mind ja mu sõpru, kes läbi astuvad
  • Kutsub inimesi külla siis, kui mind seal ei ole + alati saab kokku leppida ja rääkida, mil keegi ühikasse jõuab ja kaua keegi omaette olla tahab.
  • Koristab vahel, loomulikult eeldusel, et ta tuba mõttes pooleks ei tee ja aint üht poolt ei korista
  • peseb nõusid. Oma potid-pannid saan ise, aga merde on kui neljap. hommikuks pole ühtegi puhast lusikat, millega hommikust süüa.
  • tõmmab harva tolmu, harva = enne kui tekivad tolmurullid seinaäärtesse.
  • ühis-space’i nagu kapid, riiulid, laua, peegli, mikrowave’i pealse tõmmab ka puhtaks kui näeb et need on pigem hallid kui valged.
  • Ei hõiva kogu kapiruumi!
  • Viib vahel prügi välja
  • Magab nagu normaalne inimene peale keskööst kaheksani, et oma 7h täis saaks.
  • Meelitab-keelitab ka minu õppima kui näeb mind jälle AOE’d mängimas.
  • Ei vaata viltu kui ma tühjast kohast naerma hakkan, kõht koriseb või muu loomulik keha hääl tekib:P
  • Räägib telefonis peikaga koridoris v kuskil mujal kui ta teab, et tal ~2h läheb
  • on normal sellega, et mul hommikuti pole aega voodit teha.

Halb toakaaslane:

  • Ülbe, isekas, mittearvestav
  • Möliseb palju ja lolli ila, nalja teha ei oska ja usub paranormaalsetesse nähtustesse
  • Kutsub inimesi sinna ka siis kui ma ilmselgelt magada soovin, et õhtul värskemalt Krooksu jooma jõuda ehk segab unekvaliteeti lõunauinaku ajal
  • Ei korista, vaatab viltu kui olen peale koristamist ära väsind ja tolmuimeja keset tuba jätnud mõneks hetkeks, loomulikult ma kavatsen selle ära koristada, ega see siis nii ei Jäägi.
  • ei pese nõusid, vaid vihjab viisakusest kui näeb et ma jälle kööki suure virnaga jooksen, et peaks seda asja arutama… kuid reaalselt mitte mingit arutlust ei tule, ei sel järgmisel ega ülejärgmisel päeval ehk siis mitte kunagi.
  • Mõtleb, et kui korra mu panni pesi olen järgmise nädala ta ori v midagi
  • Tolmu et tõmba, ka mitte siis kui kohvi/tee puru (isiklikult kohvi ei joo ja puruteedega jamada ei viitsi) on katnud laua, riiulid, microwave’i pealse
  • tolmurullid teda ei häiri
  • Peeglit teda kal ilmselgelt pole vaja, sest selle olukorrast on samuti poogen
  • hõivab kogu ruumi kapis ja vaatab altkulmu kui ma tema asju üritan ümber paigutada, et enda ühele potsikule mannale ja kartulipudruhelvestele ruumi teha.
  • Prügikoti võtab prügikastist välja (TUBLI; EKS) aga jätab siis selle teadmata pikaks ajaks tuppa ukse kõrvalse seisma/aroomi eritama. Seda välja viia on ju loomulikult ilge pain in da ass.
  • Pidudel ei käi, kuna siis tulevad poisiga, kes armees, jamad. Usaldus NULL.
  • Õppimise jätab viimasele õhtule, kuigi teab et materjali on 20+ lehe jagu. siis on nutt ja hala.
  • Magama läheb normaalsel ajal ehk enne keskööd, kuid ärkab 5 aeg hommikul, et ehdale kohvi keeta, putru teha, süüa, netti minna, sealt jutuubist videosid vaadata küll vaikselt, kuid TRA MA JU KUULEN SIND.
  • kui hommikused toimetused on tehtud jääb pooleks tunniks enne loengusse startimise aega magama. riiete, meigi ja kõige muuga. MISASJA? jah nii on.
  • kuulab sitta muusikat ehk popi kuulsamaid hitt läbi kahe viimase aastakümne, see hõivab ka 90ndaid ja me kõik teame kui jube pop tol ajal oli. õõõh jube.
  • ´räägib telefonis peikaga mis tundub nagu tunde jutti, samal ajal kui ma just olen raamatu kätte võtnud plaaniga lugema hakata.
  • selle 2h jooksul kui ta oleks õppida jõudnud võtab peikaga läbi kõik kõige igavamad teemad, jutumaneer: Läägeimast läägem, stiilis ei, pane sinna enne ära, ei sina, ei sina. mkmm pane ikka sina hihihiiii.
  • ei mõista, et kui on Töö tulemas, on mõttekas hakata õppima enne kui viimasel õhtul
  • ah, selle ma oleks ausalt juba unustanud, mis on justkui hea märk – ta masturbeerib häälekalt hommikupooliti v nii, arvates ekslikult, et ma olen väga raske unega.

Absoluutselt Igasugune kokkulangevus reaalsete inimestega on puhtjuhuslik.

 


külmik.

Järjekordne kuuvarjutus – ma blogin. Miks tundub mulle, et kui ma midagi/kedagi õpin tundma kaotan enda täielikult sellesse protsessi?. Lihtsalt enda iseloom ja omamoodsus kaob. Lihtsalt, nagu kadus täna mu libiido. aga see juba teine jutt.

keegi seda laulu mäletab: My life be like UUUUUUUuuuuuuuuuaaaaaa UUUUUUUU. my life be like uuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuaaaaaaauuuuuaaaaa uuuuuuuuuuuu.

kunagi kui ma noor ja ebapopulaarne täiskohaga väikelinna elanik olin ja väikekodanlikke rõõme vihkama õppisin, oli mul sõber Marju (tglt on ta famiiilia) kes kutsus mu välja. Olin maruõnnelik, et siiski sõpru-tuttavaid oman ja üldse oli väga in-your-face moes mul. Tol ühel korral, mida silmas pean sõitsime Ummi bemmiga ringi ja parkisime Kaval Antsu ees. Sõitsime Annasse, kust karupersest me võtsime peale mingi ossi.  Jõime siidrit ja Aramist. Tagasi Paides ringitasime ja saime kokku/tutvusime Ummi sõpradega Veetorni ees parklas. Seal tegid KÕIK suitsu kaasaarvatud Marju (mina mitte siiski, aga see loo koha pealt ebatähtis) ja jõid (peale Ummi, kes sõitis). Läksime parkisime veel Kavalantsu ees ja olime lahedad ning kuulasime just ülalmainitud lugu, Grits “my life be like”. Tol korral tundsin, et olen täiega lahe, oman sõpru, kelle sõbrad omavad autot ja lube. Elu kõige ossim päev. Aga ma olin sitaxxx lahe, Omaarust. Mu peale paistis ossivalgus, mida vahel salajasi ihaldasin. Olin täiesti ajudeta. Aga mis seal enam vahet. Lihtsalt tuli meelde see seik.

fuck this shit nagu. Pohhuismil on kõige teravamad hambad. Ausus ei maksa sittagi. Oled ühele aus, petad automaatselt sellega teist. F T S täiega.