She’s Only 18
okay, mate läks perse. töötlemisel on worst case scenario, ehk ma ei lõpeta sel aastal gümnaasiumi ja plaanidesse tekib gap year. järjekordsel psühholoogi visiidil andis too tore naine mulle lehe, millele kirjutas probleemiks siis, et … mis saab siis, kui ma ei lõpeta gümnaasiumi. päris hea mõtlemisaine jälle. ja kedagi teist pole muideks enda ebaõnnestumises süüdistada peale enda. selles mõttes, et ma olen jube õnnelik inimene, mul on vedanud v ehk parem sõna on joppanud, niigi vapsee paljudes asjades, seoses kooli ja tööde jne jne jne’ga. aga misasja, nüüd viimasel hetkel siiski otsustub kõik perse minna, oleks võinud siis mingi vähemtähtis asi nagu uurimistöö v muu selline joppamisekoht juba varem perse minna – ei. nüüd läheb kõik metsa, nüüd kui on kõige hullemad tagajärjed. kind of… mis-kelle-seadused need naljakad olid? et kõige kiuste läheb lõpuks ikkagi perse, when you least expect it. hetkel ei jaga ma küll pauku välja, mida ma tegema peaks, kui ma saan päev enne lõpetamist teada, et no.. PÜG ootab mind ka järgmisel aastal. elu läheb edasi JAH, aga kuidas?!
ma ei suuda end isegi kokku võtta, et pransat õppida, kuigi koolieksam on tulemas. täiesti lõpp.
see kõik on minu mõtteid niivõrd palju muutunud, et ma lähen varsti lõhki. ja teistel on ainult öelda, et kuidas siis sina!, alati nii tubli tüdruk ja räägid sellist Lolli juttu, et kukud läbi!. endal tunnistusel neljad-viied, kas te teate ka kuidas need neljad viied saadud on ja kokku kraabitud?! APPIII, see on selline tsirkus, et naera pooleks. tra ma Ei tee teiega ju nalja, miks keegi seda uskuda ei taha. hit me with a horse tranquillizer v midagi. ma keen üle.
Filed under: Uncategorized | 2 Comments
Tags: degress, PÜG, shit hit the fence, tegelikkus
murphy seadused
just!
aitähh.