atleast we dig eachother
Sisuliselt lõpetasin eile keskkooli. Ma ei tea kuidas küll.
ja, Kadri, muideks, ma sain võrreldes sinuga mates 11 punkti Vähem. Aga ütleme nii, et olen rahul ka selle muidu-väga-sita tulemusega. Ma kartsin tõesti läbi kukkuda – kohutavalt.
mai viitsi eriti pikalt kirjutada, aga see omakorda tekitas uue probleemi. jah, see et ma läbi sain oma measly 30 punktiga. ma olin juba päris tõsiselt hakanud arvestama plaan mai-tea-mitmenda-tähega-tähestikust, F’iga äkki?!. ja ma suutsin sellesse juba kiinduda piisavalt ja asju uurida ja värki-särki, niiet nüüd on teistpidi sitt. ma juba harjusin ära sellega, et jamh… Peab vist ikkagi ülikooli proovima sisse saada.
Muideks oma uuelt parimalt sõbralt REKK’ilt sain ma teise sõnumi Pärnu Kaubamajaka Hesburgeris järjekorras seistes. Ema Ivi oli mu kõrval ja ütles, et: “Mu telefon heliseb. Ei. Mulle tuli sõnum.” võtab siis telefoni välja ja vaatab. Ta oli eksinud mõlema suhtes. ütleb siis, et “phäh, sis järelikult tuli hoopis sulle sõnum.” Ja mu silmad läksin suureks nagu traktorirattad, see ei saanud olla keegi muu kui REKK, kes mulle Keset Päeva sõnumi saadab. Sõbrad-tuttavad teevad seda ikka kesköö kanti või varahommikul. Mina teadupärast ei maga ju üldse ja olen alati valmis mingil lambiajal nende sõnumitele vastama. Not. Ja nii ma siis keset järjekorda kukkusin ema kallistama ja hüppama ja tõsisest liigutusest tingituna hääle värisedes temast pisaraid välja pigistades sisistama, et “ma sain keskkoolist läbi!!!!” x infinity. Ma olen tõelise õnnetähe all sündinud.
kõige selle jama kõrval on igast muud inimestevahelised probleemid justkui tähtsusetud. Kuigi see käib päris närvidele, et ma ikka nii icequeen nr-14′ga olen. Ma ei taha tegelikult ju selline olla! ja ma ei ole ka! tglt mulle meeldib vahelharva täiesti suss olla ja nunnutada ja kõik-kõik teise eest ära teha, sest ma tean, et teen teisele poolele head või siis jällegi täiesti häbitult saamatut mängida, et teises siis pealikutunnet tekitada.
ma tahan et kõigil on hea ja see on täiesti saavutatav eesmärk, kuid reaalselt ma ei tule sellega toime. mingi barjäär on ees liht. Ma liht soovin olla vaba igasugustest piirangutest, mis ma kogunud endale olen. Sellise tempoga ei saa ühestki suhtest asja. Eriti naeruväärseks muutub olukord nr.14ga siis kui ta küsib, et ja mida sina tahad?. ma tean, mida ma tahan aga I just can’t get it going somehow.
Filed under: Uncategorized | Leave a Comment
Tags: Õnn, unistused, vedamised
No Responses Yet to “atleast we dig eachother”