Archive for the 'Uncategorized' Category
tartut on tabanud raamatuhullus.
3. nov. 09. a.
Istun Ülikooli Kohvikus ja raadiost tuleb Muse „Undisclosed desires”. Ei saa end tagasi hoida naeratamast ja seda üles märkimast. Issand, ma itsitan nagu väike laps. Tuleb meelde Muse kontsert Stockholmis Hovetis. Please me, show me how it’s done, trust me, you are the one.
Mu kõrval käib arutelu, teemal ennast kiitmast ma ei [...]
Filed under: Ülikool | 3 Comments
Tags: muse, sitt lugu
slowmotion.
voush, liimist lahti, heas mõttes.
peas kumab valu
… ja muse.
mis oli lihtsalt meeleheitlikult hea.
ja aeg möödub
aga ärevus ei kao
nagu ma üritan seletada inimestele,
täpselt Kui mittetähtsad asjad mind niidavad.
Appi, minuga on kõik korras?!
Ma tunnen end iseendana.
Ma tõesti olengi siis oma normaalses olekus selline?
Ei, see ei ole siiski normaalne.
Normaalne ei ole Selline Muse’i konsa trip mis meil oli.
Ei [...]
Filed under: Uncategorized | Leave a Comment
Tags: Õnn, Tartus, upgrade-myself
Ülikool siin tartus on ikka naljakas. Iga hommik on kuidagi uus. Magada võiks rohkem ainult. Samas aitab kohutav uni kiiremini mööda saata loenguid ergo kiiremini õhtale. Ülbelt võtan ikka seda, kuid mis teha. Vahel läheb nii. Ainult, et selline tempo… ma kardan tipneb sellega, et olen lõpuks süsi ja pean hakkama jälle tabletikuurile terveks talveks. [...]
Filed under: Uncategorized | Leave a Comment
heledam.
Ah hui, ei igatse enam alexit väga. liiga palju tahtsime me sellest kõigest. kahest otsast korraga põletasime küünalt. Ses pole midagi halba, kuni need kaks otsa üksteisega kokku lõpuks satuvad. mina igastahes seda tundsin.
Parem on, Hea on. Ei oleks uskundki. Läbi tohutu väsimuse… nii hea.
25 päeva võttis mul, et tabada See. ilmutus sombusel reede hommikul [...]
Filed under: Uncategorized | Leave a Comment
Tags: Tartus
change.
Kui ma ei oleks ark’is läbi kukkunud, ei oleks tekkinud sõnelust iviga, mis omakorda ei oleks sundinud mind sõnagi lausumata kodust lahkuma ja ivi omakorda õhtul üht masendavaimat sõnumit saatma, mis omakorda morjendas/lõbustas mind. Vähemalt sai ta oma veast aru? Või mängisin mina oma haigetsaaja rolli nii hästi, et ta seda uskuma jäi. Igastahes, miks [...]
Filed under: Uncategorized | Leave a Comment
Tags: A, degress, kahetsus, shit hit the fence
finishing touch.
16. sept. 09. a.
Ühikauksest kaugemale ma korra ka jõusin. Tervelt Sadamateatrisse. Kust ma raha selle jaoks võlusin? Ma ei tea… mis tuletab mulle meelde, et ma olen eevale võlgu samba eest.
Miks kirjutan ma siis kui midagi on konkreetselt nirusti? Hea küsimus. Vahepeal on nagu… täiega asju millest kirjutada, aga järgmisel hetkel tuleb midagi uut peale [...]
Filed under: Uncategorized | Leave a Comment
Tags: imaginaarobstaaklid, shit hit the fence
5:15 – pühapäev.
Pea tuikab kahtlaselt. Uimane ja väsinud. nina on tatti täis ja peas kumiseb. hingata on raske, lünklik ja hüplev on teine. mingi pabertaskurättide kuhil on ümberringi. ja mingid söödud arbuusikoored meenutamaks veel tunni tagust aega, kui kõik on selgusetu ja parem. selgus tuli ja. ja niitis mu jalgelt. röövis kõik mu kindluse ja jõu. tahte ja [...]
Filed under: Uncategorized | Leave a Comment
tentative
Kõigepealt tuli:
Tundepuhang oli vist nii suur et nätsutas mu hetkega ära. Kohe kardan seda, olen loid ja väsinud, mis saab nii minust edasi, kui kool ka peal on?
Tahaks magada, aga äkki tulavd mu roomyd tagasi?
Peaks kapid ära pesema… saaks kolm sahtlit storage space’i juurde…
Ja mõtle, kui lootustandvalt päev algas. Ei osanud oodata, et ma end [...]
Filed under: Uncategorized | 5 Comments
Tags: imaginaarobstaaklid, paigalseis, Tartus
eeva sünna.
Pühapäeva õhtu. Külm. Üksi. Ühikatuba. Külm.
Kerge väsimus annab veel eilsest Eeva juubelipeost tunda. ja sellest, kuidas ma üldse ei viitsinud täna üles ärgata… ja sellest, kuidas ma koristasin, ja sellest et nälg sai kustutatud ja rammestus tekkis ja sellest et kella 1st neljani pidasin maha pikad jutud alexiga, kes ei olnud väga heatujuline. kõik need [...]
Filed under: Uncategorized | Leave a Comment
Tags: inimesed, pidu, Tartus
tartus.
täna kolisin tartussse.
Astusin enesekindlalt oma numbrituppa. Toas oli kardinad ette tõmmatud ja esimesest voodist mis ma nägin paistis siplemist. Mu toakaaslane oli oma mehega voodis. Magasid v misiganes. Piinlik vähemalt ei olnud. Not. Ehh… edasi oli liht blurr, arvatavasti ma üritasin olla “cool”,kuid feilisin mannetult. viskasin siis enda koti läpakaga vaba voodi peale ja üritasin [...]
Filed under: Uncategorized | Leave a Comment
